Sõprusest

Mikrotasandi sotsiaalse kapitali teooria ütleb lihtsustatult, et mida rohkem suudad kokku lugeda inimesi, kellelt sa saaksid raha laenata (v kellele sa laenaksid), seda suurem on su sotsiaalne kapital. Ma olen neid kokku lugenud ja neid on võrdlemisi suur hulk, seega see sotsiaalne kapital on mul olemas ja ma olen selle hulgaga rahul.

Kuid ma ise arendaksin seda teooriat edasi nö intiimse kapitali väljendiga, so makro-mikrotasandi sotsiaalne kapital :D. Sinna hulka ei kuuluks üldse mitte need poisssõbrad (tüdruksõbrad meestel v siis läbisegi :P), kellega öid on veedetud, vaid need SÕBRAD, kellelt saab nõu küsida ka kõige isiklikemate probleemide lahendamiseks. See kapitali hulk ei saa olla väga suur, sest kui see nii oleks, siis peaks see inimene olema mingi räige ekshibitsionist.

Intiimse kapitali hulk on mul väga väike. Kuid ma olen nii tänulik, et see olemas on.

Naiseks olemine…

…teeb mind ütlemata õnnelikuks. Naiseks olemine võimaldab kõike,
olla tugev v näida nõrk,
olla välimiselt ilus/kole, aga ka seesmiselt ilus/kole,
olla tark v näida rumal,
olla hakkaja v näida saamatu,
olla olemas, kuid kättesaamatu........jne jne.
Ja nii hea, et mul on sõbrannad, kes on sama nutid naiseks olemist ära kasutama…. Ja kui mitu sellist nutikat naist kokku saab, siis juttu jätkub kauemaks.

Sitahais

Fakt on see, et inimene harjub kõigega. Sitahais meie office´i unisex peldikusse sisenedes on parim näide. Astud sisse, see rabab jalust, tahaks millestki lausa kinni haarata, et end koguda ja oma kopse puhastada. Lähenedes potile seda peaaegu enam ei tunnegi ja mõtled korraks, kas see oligi tõesti see rõve hais. Asi aetud, siis ei mäletagi, et see algul jalust rabas ja pesed südame rahus käed puhtaks ja lahkud ainult kergendustundega.

Südamevaluga võib vabalt paralleele tõmmata.

Aeg

VS juures kõndis üks mees, kes rääkis telefoniga ja teatas, et ta on kohe-kohe seal, sest on juba jõudnud Draamateatri juurde. Minagi teen nii, säästan ootajat öeldes, et olen jõudnud oma teekonnal kaugemale kui tegelikult. Miks?

Esmalt on ootaja aeg nagunii pikk ja see pikk aeg peaks loomulikult kuluma tegusamatele asjadele. Viimased on kasulikumad, kui mitte rahalises mõõtmes, siis ajalises, sest põhimõtteliselt on aeg ikkagi raha.

Viib tuul õielehed teelt

Siiski nõnda raske loobuda
Asjust, mis nii tähtsad tunduvad
Kui näed sügisõhtul loodust hääbumas…

Sügisel on mõistlik viia oma meeled armumise seisundisse. Siis on võimalik see üle elada.

Et kuidas? Naised on end libarasedateks mõelnud, ilusateks mõelnud, segaseks mõelnud jne…ka armunuks mõelnud. Tuleb mõelda. Vot.

Tule kui leebe tuul…

Enamasti ei meeldi mulle odavad asjad, kuid vahel pakub elu üllatusi. Väikse linna kaubamajast leidsin plaadi, mille väärtus rahaliselt oli raudselt alahinnatud, sest sisu hindan ma vaid ülivõrdes. Eesti meloodiad akordionil Raivo Tafenau esitusel on parim chill out muusika, mida sügisõhtutel nautida...

Daydreaming

MEES astus bussi, tal oli seljas must velvetpintsak, jalas Levis´ed ja vinged nahkkingad. Ta oli ühes käes parim saadav Rioja sellest nurgapoest ja teises suur vihmavari….

….sõitnud silmad pärani lahti mööda oma peatusest….taipasin….mina ei avanudki ust, et teda sisse kutsuda, et tema veinivalikut kiita ja….

See kõik oli seda väärt.

Hääled mu kõrvus

Hommikuti käin ma jooksmas, peole sõbra juurde sõidan bussiga, töölt koju kõnnin jala…ja ma kuulen parimat muusikat kõrvaklappides. Hommikul jookseb mulle vastu inimesi, bussis sõidab inimesi ja mulle jalutab vastu inimesi…kes kuulevad ka parimat muusikat kõrvaklappides. Vahel me naeratame teineteisele, nagu oleksime ühes kõrvaklaplaste-sektis. Aga kas ma veel tean ja mäletan, kuidas kõlab pargimuusika või bussimootori muusika või tänaval kekslevate laste muusika… nüüdsest hakkan ma alles kuulama!

Pühendusega Manolo Blahnikule

Eile oli mul tarvis välja näha rabav. Töölt otse kokkusaamisele minnes, ei ole võimalik ennast eriti üles lüüa, sest vaatamata oma põhjatule käekotile ei mahu sinna sisse kogu vahetusgarderoob :( Kuid mul on peaaegu alati kaasas teine paar kingi.

Siis ma taipasin, et minu sõltuvus kingakeste vastu on end täielikult õigustanud, kuivõrd ei olegi vaja midagi enamat, kui jalga lüüa 1 paar kalleid eriti efektseid rabavaid kontsadega kingakesi. Neid kannan ma harva, et nad mind ennastki rabaksid, kui ma nad jalga löön. Ning EILE, ossa juudas, märkasin, kuidas inimesed vaatasid mind, (seejuures oma lühinägelikkusega enamasti ple mul aimugi, kas mind üldse passitakse v juba jälitatakse), täpsemalt mu KINGI. Ja õhtu sujus romantiliselt.

OK, OK, OK, see sisend siin oli selleks, et
1. kinnitada endale, et mu maniakaalne huvi kingade vastu võib teinekord kasulikuks osutuda
2. naised, muretsege endale paar vingeid KONTSAGA kingi, need teevad teid märgatavaks
3. minu ootaja märkas ka mu kingi ja ta ilmselt ei pahanda enam, et meie esik ja kapp enamasti minu kingi ja nende karpe täis on :)

Viva la Diva!

Mul on hiljuti olnud kaks suurepärast teatrikogemust.
Kassirabal Ülle Lichtfeldtiga ja Tõestus Liina Olmaruga. Mõlemad näitlejad on mind väga-väga positiivselt üllatanud.

Olmaru on mul Vanemuise aegadest meeles näitlejana, kelle rollideks olid sellised hoomamatud, hõljuvad, arusaamatud naised. Kuid Tõestuse etenduses tõestas ta, et tema ampluaa on määratult laiem, ilmselt on kohtlasevõitu beibet näitlejal lihtsam mängida, kuid minu jaoks avanes ta näitlejana alles nüüd. Ta on ainult heas mõttes vanemaks saanud ja oma tarkuses suudab välja mängida ka blondi pealispindse naisterahva.

Lichtfeldt teisalt on ehk siiani olnud mu jaoks ennekõike Pipi v mis-iganes-tädi-õnne-tänavalt. Ta on alati jõuline olnud, kuid Kassirabal oma intensiivsuses ja tõelisuses ta lihtsalt pani mul suu vett jooksma. Ma passisin teda ja ainult teda nagu transis. Tema esitus oli nii reaalne ja vapustav, et mul on tahtmine teda laval oluliselt rohkem näha.

Vähe sellest, et mõlemad on fantastilised näitlejad, näevad nad lihtsalt sõnulseletamatult head välja, nende mitme lapse sünnijärgne füüsiline ja see lavaline vorm on lihtsalt kadestamisväärsed.

Soovitan.

Sisenemine ruumi

Mul on tähelepanekud. Need panen siia kirja, selleks et (prioriteetsuse järjekorras)
1) ma neid ei unustaks;
2) varasemale wordis tehtud blogile on igast ilmaotsast juurdepääs piiratud;
3) vaheldust pakkuda blogidele stiilis: annan-aru-mida-läinud-pühapäev-eelmine-puhkus-täna-õhtul-homme-enne-kümmet-ja-tuleva-jõul-teha-kavatsen.

Inimesed on ilmselt jagunenud kaheks, kes hindavad kõrgelt oma eraelu ja tegemisi ning soovivad kolmandad isikud sellest välja jätta ning inimesed, kes arvavad, et selle eksponeerimine ja avalik teavitamine teeb neist huvitavamad ja edukamad tegelased.

Nojah, ma olen see, kes siin oma igapäeva tegemisi (laps on haige, mees petab, koeral jooksuaeg, ise käisin piimapoes) teistega jagama ei hakka.