libu ütles, et ideaalne elu oleks siis, kui poleks olemas elu, mis paneb küsima milline oleks ideaalne elu...

ilm oli ilus, läksin jalutama. liikusin mööda sellest mänguväljakust. ja pingist. naine istus seal ja nuttis, samal pingil, kus minagi 8 kuud tagasi. see ongi vist nutmise pink. kahju ainult, et nii rõõmsa koha - nagu mänguväljak - kõrval.

"Sa võid ju kepiga käia, aga sa kannad seejuures Diori.", ütlesin emale kingitust üleandes peale tema traumat. Ema ei teadnudki, et mul selline filosoofia on :)

piiripealne

minu jooksurada ja muu spordiklubi tehnika on vaikimisi seadistatud nii, et vanuse pakub ta alati algatuseks 30. miks? kas see on piir? kas see on normaaljaotuse see punkt, kus edaspidi kõik hakkab allamäge minema? kas see on mingi keskmine, millest alates inimese füüsis hakkab väsima? kas see on lagi?
kui see on kuidagi seotud inimese füüsiliste võimetega, on see siis omakorda seotud ka muude oskustega? mul on veel natuke üle aasta võimalik spordiklubis vanuse juures miinusmärki vajutada, aga siis peab asi selgeks saama.