Epiloog: Ma sukeldusin oma musta koti põhja ja taaskord pidin kiruma, et vaatamata sellele, et see on terve varanduse maknud originaalkott, on see siiski nii suur ja mahukas, et millegi leidmiseks tuleb teha suurt tööd, lisaks on nahast kott ka raske....
Läksin lõunapausil jalutama ja astusin juhuslikult sisse ühte suvalisse kaltsukasse, neist võib ikka üht teist põnevat leida. Pealegi kutsus mind silt, et osad asjad 5 kr. Ma MITTE kunagi ei vaata nii odavate asjade v vidinate kasti, sest sealt midagi leida on lootusetu. Pealegi ütles just üks naine teisele, et selle kasti vingeim käekott on nüüd sinu käes. Ahah, tuhnisin edasi, mis mind küll ajendas?!? Ja, voila!, mida ma näen, Longchamp, ei või olla tõsi, ma näen viirastust. Ei ole viirastus, Longchamp mis Longchamp, kas ka originaal, vaatasin sisse, palju ei julgenud uurida ka, tädi vaatas mind juba imelikult. Suundusin automaatselt kassasse, tasusin 5 kr ja tormasin poest välja kartuses, et äkki keegi saab aru, kui kalli asja ma olen saanud ja tahab mult rohkem raha küsida.
Nüüdseks olen ma siis koti läbi tudeerinud, voodri, vahed, nahaliistud, kotikoodid, lukukinnitid ja otsad jne, et veenduda, tegemist ON originaaliga. Uskumatu! Ma olen vaadanud Longchampi sedalaadi kotte iga jumala kord lennujaamades, ma olin ühte peaaegu ära ostmas Pariisi Lafayette´i kaubamajast, aga rahast hakkas kahju... Ma olin ka juba ära ostmas võltsingut Türgi kuurortis, aga siis hakkas tootjafirmast kahju, sest ma teadsin, et hädapärast võiksin endale ka originaali lubada... Aga 5 kr eest võin ma seda lubada küll ja veel!
ja nüüd siis kokkuvõte:
Kõik asjad, mida ma soovin, tulevad mu juurde.
Pean olema kannatlik.
Ei tasu alahinnata võimalusi, mis viivad sama tulemuseni oluliselt odavamat teed pidi.
Kokkuvõtet peab väga meeles pidama ühe teise soovi osas, mida ma ka juba ammu salamisi väga-väga soovin.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment