Diskrimineerimine?

Ma ei suuda enam varjata pahameelt, mida minus tekitab see ahistamine, kuna mul ei ole lapsi.

Ma ei saa aru, miks ei tänata lastetuid inimesi vabade päevadega. Ma olen alati tööl, tihti ka haigena, ma ei istu haige peaaegu täiskasvanud titega kodus, ma ei jäta komandeeringusse sõitmata, sest titte ple kuskile jätta, täpsemalt tite isa on liiga hõivatud, ma ei võta vaba päeva tite ei-tea-mis ürituse puhul, ma ei hala, et ma ei saa keskenduda, titel on koolis mingi asi teha jne…Ma olen kogu aeg 100% olemas!!!!!

Õudne, kuidas ma jälestan seda pilku, mis ma saan, kui ütlen, a la pean arstile minema. Aga mitte keegi ei saa seda pilku siis, kui öelda, et pean lapsega arstile minema, siis on lausa kaastundlikud kõik!!!

Lisaks muidugi tehakse mulle u selliseid märkusi, mis sul viga - sul pole ju lapsi!!! Uskumatu! Nagu lastetutel inimestel ei oleks oma elu. Nagu mina ei peaks oma elu organiseerima ümber komandeeringute, kellegi haiguse v mistahes muu ürituse pärast.

Ükskõik, kui radikaalselt see siin ka ei kõla, aga tänu lastetutele inimestele, teatud päevadel need asjad siin püsti püsivadki. Punkt.