Olen ma õel?

Pean siin endamisi aru, kas ma olen õel ja patune, kui ma jätan asju enda teada ja kui teised sellest teaksid, oleks edu ehk mitmepoolne, kuid rääkimatajätmine, tähendaks edu vaid mulle. Kas see on õelus? Egoism? Või ellujäämine?

Toon näite: Minu konkureeriv kolleeg peab minuga aru, mida ta peaks tegema ja kuidas. Ma sisuliselt tean, mida ta peab tegema ja mida temalt oodatakse. See tagaks võib olla parema töökeskkonna meile mõlemale, ilmselt ka perioodiliselt parema kolleegisuhte, kuid ma ei valgusta teda asjadest, mida tal on vaja teha selleks, et õigustada neid ootusi, mis bossil talle on. Minu võit on seega vaid see, et tema põrub ja mina olen näiliselt paremal positsioonil, kuid jääksin kahtlemata tahaplaanile, kui ta oma nö show püsti paneks (millest tal tänu minule vähimatki aimu pole).

Eks ma tõesti olen õel, egoist ja seega ellujääja...