Mul on tööl stressipall ja lemmikmuusika, aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida.
Minu vanakooli Nokia akulaadija on mu töökohas ütlemata populaarseks osutunud.
On huvitav jälgida, kuidas inimesed meeleheitlikult toast tuppa kõnnivad lootuses saada oma akud laetud, kuid kuuldes eitavat vastust akulaadija puudumise kohta nende näod mossi vajuvad, sest see mobiilne link muu maailmaga ning nende endi kättesaadavus on kadumas…kuid kui nad mu toa uksest sisse astuvad ja laadija olemasolust kuulevad, siis oleks nende päev justkui päästetud, sest ometi ei unustata neid nüüd sellepärast, et nende telefon on välja lülitatud v levipiirkonnast väljaspool.
Niisiis, võib mind tänagi päevapäästjaks tituleerida :P
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment